Üha rohkem aednikke otsib viise, kuidas taimi väetada looduslikult. Põhjuseks ei ole ainult soov vältida keemiat, vaid arusaam, et terve taim algab tervest mullast. Looduslik väetis ei sunni taime kiiresti kasvama, vaid toetab tema loomulikku arengut ja loob tasakaalus kasvukeskkonna.
Erinevalt keemilisest väetisest ei ole loodusliku väetise eesmärk ainult toitainete lisamine, vaid kogu mulla elustiku toetamine.
Mis on looduslik väetis
Looduslik väetis on väetis, mis pärineb looduslikust allikast ega sisalda sünteetilisi sooli ega keemilisi lisandeid. Selle toime põhineb orgaanilisel ainel ja elusatel mikroorganismidel, mis aitavad taimedel toitaineid omastada loomulikul viisil.
Taim ei toitu otse väetisest, vaid mullast. Seetõttu on loodusliku väetamise keskmes alati mulla tervis.
Mille poolest erineb looduslik väetis keemilisest väetisest
Keemiline väetis annab taimedele kiiresti lahustuvaid toitaineid. See võib anda kiire kasvu, kuid sageli kurnab mulda ja häirib mullaelustikku. Pikemas perspektiivis muutub muld tihkeks ja elutuks ning taimi tuleb aina sagedamini väetada.
Looduslik väetis seevastu:
toidab taimi järk-järgult
toetab mulla mikroorganisme
parandab mulla struktuuri
vähendab üleväetamise riski
Tulemuseks on stabiilsem kasv ja tervemad taimed.
Miks looduslik väetis algab mullast
Elusas mullas toimub pidev toitaineteringlus. Mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet ja vabastavad sealt toitaineid täpselt siis, kui taim neid vajab. Kui muld on elutu, ei saa taim ka parimat väetist tõhusalt kasutada.
Seepärast on loodusliku väetamise puhul määrav see, kui aktiivne ja mitmekesine on mulla mikrofloora.
Biohuumus kui loodusliku väetise tippklass
Biohuumus on üks tõhusamaid ja tasakaalustatumaid looduslikke väetisi. Selle suurim väärtus ei seisne ainult toitainetes, vaid erakordselt rikkalikus mullaelustikus.
Biohuumus sisaldab kuni 100 korda rohkem kasulikke mikroorganisme kui tavaline kompost või veisesõnnik. Just mikroorganismide rohkus ja mitmekesisus teeb vahe. Need mikroorganismid vabastavad toitaineid, parandavad mulla struktuuri ja kaitsevad juuri haigustekitajate eest.
Võrreldes biohuumusega ei jõua veisesõnnik ega tavaline kompost, rääkimata lindude sõnnikust mikroorganismide aktiivsuse ega tasakaalu poolest isegi lähedale. Biohuumus on aktiivne elus keskkond, mitte lihtsalt orgaaniline mass.
Mida biohuumus taimedele annab
Biohuumusega väetatud mullas:
toitained on taimedele ühtlaselt kättesaadavad
juurestik areneb tugevamaks ja sügavamaks
taimed taluvad paremini stressi ja ilmastikukõikumisi
väheneb haiguste ja kasvuprobleemide risk
Seetõttu kasutatakse biohuumust laialdaselt nii mahekasvatuses kui ka professionaalses taimekasvatuses.
Millistele taimedele sobib looduslik väetis
Looduslik väetis sobib kõigile taimedele – köögiviljadele, marjapõõsastele, viljapuudele, lilledele ja toataimedele. Eriti kasulik on see ettekasvatamisel ja noorte taimede puhul, kus juurestik on veel õrn ja tundlik.
Looduslik väetamine aitab kasvatada taimi, mis on algusest peale tasakaalus ja vastupidavad.
Levinumad vead loodusliku väetise kasutamisel
Kõige sagedasem viga on ootus, et tulemus peab olema kohene. Looduslik väetis töötab järk-järgult, kuid selle mõju on püsiv. Samuti arvatakse ekslikult, et looduslik väetis ei vaja regulaarset kasutamist. Tegelikult vajab ka looduslik väetamine järjepidevust.
Oluline on mõista, et looduslik väetis ei ole kiire lahendus, vaid pikaajaline investeering mulda.
Kokkuvõtteks
Looduslik väetis ei toida ainult taime, vaid loob elusa ja toimiva mulla. Biohuumus on loodusliku väetamise üks parimaid näiteid, sest see ühendab toitained ja elusa mikrofloora üheks tervikuks.
Kui muld on elus, kasvavad ka taimed tugevaks, tervemaks ja annavad parema saagi.