Edukas aiandushooaeg algab õigel ajal külvamisest. Kui külvad liiga vara, jäävad taimed valguse puudusesse ja venivad välja. Kui külvad liiga hilja, ei jõua taimed meie lühikese suve jooksul korralikku saaki anda. Seepärast on küsimus „millal mida külvata“ üks olulisemaid, mida aednik endalt küsib.
Eesti kliimas tuleb arvestada jaheda kevade, öökülmade ja lühikese kasvuperioodiga. Allpool on lihtne ja praktiline ülevaade, millal erinevaid köögivilju ja taimi külvata.
Külvamine veebruaris
Veebruaris alustatakse nende taimedega, mis vajavad pikka ettekasvatust. Sel ajal külvatakse tavaliselt tšilli, paprika, baklažaan, varajane porru ja seller. Samuti sobib veebruar aeglase algusega lillede külvamiseks.
Veebruarikülv vajab kindlasti lisavalgust, sest loomulik päevavalgus on veel nõrk.
Külvamine märtsis
Märts on ettekasvatuse põhikuu. Sel ajal külvatakse tomatid, kirsstomatid, varajased kapsad, lehtsalatid ning mitmed maitsetaimed. Märtsi lõpp on tomatite jaoks enamasti ideaalne aeg, sest taimed ei jää valguse puudusesse ega veni välja.
Märtsis külvatud taimed jõuavad kevadeks tugevaks kasvada ja sobivad hästi kasvuhoonesse või avamaale istutamiseks.
Külvamine aprillis
Aprillis külvatakse nii toas kui ka juba kasvuhoones. Toas võib veel külvata kurki, kõrvitsat ja suvikõrvitsat, mis kasvavad kiiresti ega vaja pikka ettekasvatust.
Kasvuhoonesse ja avamaale sobib aprillis külvata redist, spinatit, tilli, peterselli ja varajasi salateid. Aprill on üleminekukuu, kus külvamine sõltub palju ilmast ja mulla soojenemisest.
Külvamine mais
Mais algab avamaakülv. Sel ajal külvatakse porgand, peet, hernes, uba ja sibul. Kui öökülmaoht on möödas, võib istutada ka ettekasvatatud taimed püsivasse kasvukohta.
Mais külvatud taimed kasvavad kiiresti, sest valgus ja soojus toetavad arengut.
Miks külviaeg on nii oluline
Külviaeg mõjutab otseselt taime tugevust, juurestiku arengut ja saagikust. Õigel ajal külvatud taim kasvab rahulikult ja tasakaalus. Vale ajastus tekitab stressi, mida taim kannab kogu hooaja vältel endaga kaasas.
Õige külviaeg koos hea mullaga annab parima tulemuse.
Hea muld toetab õiget külvi
Isegi ideaalsel ajal külvatud seeme ei kasva hästi, kui muld on tihke või elutu. Õhuline ja elus muld aitab seemnetel ühtlaselt tärgata ja juurtel kiiresti areneda.
Hea kasvukeskkond teeb külviaja osas vead andestavamaks ja toetab taimede tervist kogu hooaja jooksul.
Kokkuvõtteks
Küsimus „millal mida külvata“ ei ole pelgalt kalender, vaid osa suuremast tervikust. Kui valid õige aja, arvestad Eesti kliimaga ja kasutad kvaliteetset mulda, annavad taimed sulle tugeva kasvu ja parema saagi.
Hästi planeeritud külv on eduka aianduse alus
