“Kõigist looduse kingitustest inimesele pole ükski võib-olla nii eluliselt vajalik kui muld.”
– Hugh Hammond Bennett
Eduka saagi kasvatamine sõltub paljudest teguritest. Ainuüksi seeme ise on keerulise konstruktsiooniga. Mõtle, üks väike seeme hakkab idanema, tungib maapinnale, kasvatab endale lehed, hakkab õitsema ja viljuma, küpsetab viljad, et luua rohkem seemneid.
Terve see etendus toimub ainult mõne välise elemendi mõjul: päikesevalgus, temperatuur, vesi, erinevad gaasid ja muld – see on kõik.
Ainuke, mille üle on aednikul täielik kontroll, on muld. Sa saad kontrollida selle niiskust, struktuuri, viljakust… Sa saad otseses mõttes kontrollida mulla mikrofloorat ja täielikult otsustada, kas su muld on elus või mitte.
Elus ja viljakas muld toob endaga kaasa edu, seevastu väsinud halva kvaliteediga muld toob endaga kaasa kehva kasvu, haigused ja suure tõenäosusega läbikukkumise.
Kui õpid oma mulda paremini tundma ja saad selgeks, kuidas hoida see elusana, saavutad paremad tulemused, kui aednik, kes toidab oma taimi ainult kunstlike väetistega.
Mulla elurikkust saad tõsta kasutades orgaanilisi väetiseid. Mul ei ole mõtet iga orgaanilise väetise kasulikkusest eraldi kirjutada, seega kirjutan ainult parimast — biohuumusest.
Mis on biohuumus?
Biohuumus ehk vermikompost on vihmausside poolt läbitöödeldud kompostsõnnik. See on kuni 10x efektiivsem kui tavaline sõnnik, seega kulub seda kuni 10x vähem. Kui hakkasid juba orgaanilise väetise näol sõnnikut otsima ja planeerima sõnniku kasvuhoonesse vedamist ja laotamist, siis biohuumus on parem alternatiiv sellele raskele tööle.
Biohuumuses on rohkem elu kui üheski teises orgaanilises väetises ja teisel kohal olevad kompost ja veisesõnnik ei tule isegi lähedale. Tänu vihmaussidele, on biohuumuses kuni 100 korda rohkem kasulikke baktereid, seeni ja algloomi kui kompostis või veisesõnnikus.
Biohuumuse plussid teiste väetiste ees
Ussimo biohuumus on puhas elu. Mida rohkem on väetised või mullad töödeldud seda vähem elu seal on. Mõned tootjad kuumutavad mulda, et seda steriliseerida, mõned teevad väetistest graanuleid (isegi vermikomposti graanuleid tehes langeb mikroorganismide hulk kuni 95%).
Kõike seda tehakse selleks, et tooteid oleks lihtsam kasutada ja et nendega kaasneks vähem jama.
Jah, elusa mullaga on raskem ümber käia, kui surnud mullaga, aga selle selgeks õppimine teeb aianduse huvitvamaks. Kui mullakunst on selge, siis see väljendub nii saagikuses kui saagi maitses.
Veel paar omadust, mis teeb biohuumuse erinevaks:
- Ei haise, vaid on tavalise mulla lõhnaga
- Mahe, ei kõrveta taimede juuri nagu keemilised väetised või mõned orgaanilised väetised.
- 100% looduslik – meie biohuumusesse pole lisatud juurde ühtegi väetist või muud kemikaali, mida tänapäeval soovitatakse sul enda taimedele anda.
- Nagu juba mainitud biohuumus toob kõige rohkem mikrobioomi (elu) mulda.
Biohuumuse kasulikkus
- Biohuumuses on taimele kergesti kättesaadavad toitained, mis soodustavad taime kasvu läbi hooaja. Taim saab mullast kätte vajalikud toitained, millal ta neid vajab.
- Mulla mikrofloora parandamine. Ligikaudu pool biohuumuse bioloogilisest aktiivsusest tuleneb kasulikest bakteritest. Jah, kuulsid õigesti – biohuumus ei ole lihtsalt bakteririkas, vaid koosneb suures osas elusatest mikroorganismidest. Lisaks bakteritele leidub selles ka kasulikke algloomi, hallitust ja seeni.
- Vähendab haigustekitajaid mullas. Need mikroorganismid, millest juttu oli, hakkavad mullas kiiresti paljunema, rajavad taime juurte ümber oma kuningriigi ja pakuvad kahjulikele mikroorganismidele tugevat konkurentsi.
- Tõstab taimede immuunsust ja taimed muutuvad haiguskindlamaks.
- Biohuumus aitab loomulikul viisil taimel toota rohkem suhkruid ja aroome, mis tõstavad saagi maitset.
- Soodustab toitainete ringlust mullas ja taimed vajavad vähem lisaväetist.
Nagu näha biohuumus ei toida ainult taime, vaid toidab ka mulda. Aga kuidas seda kasutada?
- Taimedele väetisena – Sega istutusauku või puista taime ümber, seejärel kasta. Köögiviljadele 1:3 suhtes. Viljapuude ja -põõsaste istutusauku segada sõltuvalt istiku suurusest 2-4 liitrit. Maitsetaimedele 1:5 suhtes.
- Mullaparandajana: Laota pinnasele 1-2 kg/m², sega pinnasega, vajadusel kasta.
- Kastmislahusena: Lisa ämbri vee kohta 0,2 liitrit biohuumust ja jäta ööpäevaks seisma. Valminud lahust lahjenda 1-2 liitri veega.
- Segada multšiga: Multši all on hea soe ja niiske, haigustekitajad hakkavad seal usinasti paljunema. Vermikomposti segamine multšiga tõstab heade mikroobide hulka, kes hakkavad konkureerima halbade mikroobidega, hoides nende populatsiooni madalal.
Kuidas kasutada Biohuumuse kontsentraati mahekasvatuseks?
Biohuumuse kontsentraati kasutades saad anda taimele toitained kergesti kättesaadaval kujul läbi kastmise.
Kontsentraati lahjenda veega 1:100 suhtes ehk siis ühe liitri vee kohta 2–3 korgitäit. Kasta tasub iga kahe nädala tagant, et taimed jõuaksid enne järgmist väetamist saadud toitained enne ära tarbida ja järgmisel korral taas kontsentraadist maksimaalselt kasu lõigata. Sest taim valib ise, kui palju tal kastmisveest toitaineid on vaja ja ülejäänud toitained voolavad sügavamale, kastes kahe nädala tagant on kulunorm väiksem.
OLULINE TEADA! Kui väetad keemilise- või mineraalväetiste kastmislahusega, siis mullas jääb mikroorganisme iga korraga vähemaks, aga biohuumuse kontsentraadiga kastes, lisad mikroobe iga kord mulda juurde.
Kontsentraat on valmistatud vee baasil ja ei kõrveta taimede juuri – tean, et lõpuks kui käppa saad, hakkad kasutama seda pigem tunde järgi ja doseerima väikeste sortsudega, mitte korgitäitega.
Kui biohuumuse kontsentraat on tehtud õigesti, siis on see ebameeldiva lõhnata ja sobib kasutamiseks ka sisetingimustes, ilma, et peaksid haisu pärast muretsema.
